JavaScript är inaktiverat i webbläsaren, läs mer här.

Gearretdoallu diggerievttis

Mii árgabeaivvis daddjo gearretdoallun, gohčoduvvo duopmostuolus válderáđđehallamin. Válderáđđehallamis mearrida duopmostuollu rihkkunáššis jos sivahallon lea sivalaš. Sammás mearriduvvo makkár ráŋggáštus (čuovus) galgá leat.

Diggerievttis leat dubmejeaddjin juristaduopmár ja golbma lávdeolbmá, jos čuovus (ráŋggáštus) vurdojuvvo bahábut go sáhkku.

Mii dáhpáhuvvá riektelanjas?

Sátnejođiheaddji iská geat leat sajis

Riekti gohččo áššeoasálaččaid riektelatnjii skájana bokte. Visot mannet riektelatnjii.
Rievtti sátnejođiheaddji gii lea juristaduopmár iská jos gait leat boahtán ja jos leat ákkat vuosttildit ráđđehallama. Jos soapmása váillahit de sáhttá ráđđehallan maŋiduvvot. Juohkeokta gohččoduvvo ođđa ráđđehallamiidda mii dollo maŋŋil.

Dávjá vihtanat eai oaččo leat riektelanjas ovdalgo leat gulahallon. Danin sii leat dávjá goh- čohallon maŋit áigái. Sivvan dasa manin eai beasa leat olis geažo ráđđehallama lea ahte sii sáhttet báidnojuvvot iežá olbmuin geat ságastit riektelanjas.

Muhtimin lea doarvái ahte soamis lea mielde videosváldasa dahje telefovnna bokte. Dat lea riekti mii mearrida jos lea vuogas oassálastit nuláhkái.

Alaguoddi  árvalus

Sátnejođiheaddji guođđá sáni alaguoddái gii sihtá diggerievtti dubmet áššáskuhtton olbmo, son gii lea eahpiduvvon rihkkuma dahkan, rihkkumii dahje rihkkumiidda maidda alaguoddi doaivu son lea sivalaš. Jos áššeoamasteaddji, son gii daddjo lea gierdan rihkkuma, gáibida vahátbuhtadusa áššáskuhtton olbmos de dat dahkko maŋŋil alaguoddi árvalusa. Jos lea dárbu de sáhttá alaguoddi leat veahkkin dan áššis.

Áššáskuhtton oažžu vástidit

Sátnejođiheaddji jearrá sivahallon olbmoš jos son dovddasta dahje gieldá rihkkuma. Sivahallon olmmoš oažžu maid jearaldaga jos son mieđiha máksit vahátbuhtadusa jos dat lea gáibiduvvon. Áššáskuhtton olbmoš lea dávjá bealušteaddji bálddas gii veahkeha su gearregastit.

Alaguoddi ja bealušteaddji čilgeba áššeovddideami

Alaguoddi čilge maid son doaivu lea dáhpáhuvvan. Dat gohčoduvvo áššeovddideapmin. Bealušteaddji dahje áššáskuhtton olmmoš oažžu de máŧolašvuođa oanehaččat čilget su ipmárdusa dáhpáhusas.

Seammás lávejit áššeoasálaččat čilget čálalaš duođaštusaid, omd. doavttirduođaštusa.

Dutkkadus áššeoamasteddjiin

Maŋŋil gulaskuddet áššeoamasteddjiin. Goppáš bealit ja duopmár sáhttet jearahallat. Dávjá ferte áššeoamasteaddji bisánit maŋŋil dutkkadusa, dan dihtego jos soamis háliida ain jearrat juoidáid. Muhtimin lea áššeoamasteaddjis veahkkebealušteaddji duvdan.
Hárvvit sáhttá dutkkadus áššeoamasteddjiin leat vaikko áššáskuhtton olmmoš ii leat riektelanjas. Dalleáššáskuhtton olmmoš čuovvu dutkkadusa sierra lanjas. 

Áššáskuhtton olmmoš oažžu vástidit

Áššáskuhtton olmmoš, son gii lea sivahallon rihkkumii, das maŋŋil muitala su oainnu dáhpáhusas ja oažžu vástidit jearaldagaide.

Dutkkadus vihtaniin

Vihtanat gohččojuvvojit okta ain hávil ja gulahallojit.
Son gii vihtanastá galgá vuosttažettiin vuordnut (guođđit váli). Rievtti sátnejođiheaddji lohká vuordná ja vihtan lohká maŋis.

Son gii lea vurdnon ja vásedin gielista dahje ii muital maid diehtá sáhttá dubmehallot giddagassii rihkkuma vearreváli.
Oassálaččat ja duopmár sáhttet  jearahit vihtaniid.

Hárvvit sáhttá dutkkadus vihtaniin leat vaikko áššáskuhtton olmmoš ii leat riektelanjas. Dalle áššáskuhtton olmmoš čuovvu dutkkadusa sierra lanjas. 

Jos vihtan galgá gulahallot video dahje telefovnna bokte de riekti riŋge vihtanii ovddalgihtii soabahuvvon áiggis.

Áššáskuhtton olbmo persovnnalaš dilálašvuođat

Áššáskuhtton olbmo persovnnalaš dilálašvuođat gieđahallojit. Rievtti sátnejođiheaddji čilge áššebáhpiriid birra mat gávdnojit, omd. čálus rihkkunregistaris (das oaidná jos sivahallon lea ovdal dubmehallon rihkkumuššii ja jos nu de makkár rihkkumiidda lea dubmehallon) ja cealkámuš friddjageahčus.

Sivahallon olmmoš maid beassá muitalit iežas dilálašvuođaid birra. Duopmár jearrá su ekonomalaš dili birra. Das lea mearkkahus sáhkuide ja man olu áššáskuhtton olmmoš galgá máksit bealušteaddji goluin jos dubmehallo. Jos vánhemat dahje iežát geat bures dovdet sivahallon olbmo leat riektelanjas de sii sáhttet oažžut áiggi muitalit eanet persovnnalaš dilálašvuođaid birra.

Loahppasáhkavuorru

Áššeoasálaččat loahpahit gearretgastima. Dábáleamos lea ahte alaguoddi čohkke oainnuidis. Das maŋŋil bealušteaddji, dahje áššáskuhtton olmmoš ieš, oainnuidis čilge. Alaguoddi ja bealušteaddji muitaleaba ovdamearkka dihte maid son ipmirdeaba lea duođaštuvvon ja makkár čuovus berre leat áššáskuhtton olbmui. Dát gohčoduvvo loahppaákkastallamin.

Bealušteaddji gáibida mávssu barggu ovddas, dábálaččat rehkegiin maid guođđá riektái.

Ráđđádallan

Maŋŋil gearretgastima duopmárat ságastallet áššis ja mearridit got galget dubmet. Dán gohčoda ráđđádallamin. Juohke duopmáris lea okta jietna. Ii oktage iežá oaččo leat mielde ráđđádallamis, ja mii lea ráđđádallamis daddjon lea čiegusáššin maiddai maŋŋilgo duopmostuollu lea dieđihan duomus.

Diggerievtti duopmu

Ráđđádallama maŋŋil muitala rievtti sátnejođiheaddji oanehaččat sisdoalu duomus (cealká duomu) ja čilge got son gii lea duhtameahttun duomuin sáhttá váidalit áššis.

Muhtimin ii celkojuvvo duopmu gearretdoalus muhto dieđihuvvo maŋŋil. Rievtti sátnejođiheaddji muitala dalle makkár beaivvi ja áiggi dat boahtá dieđihuvvot. 

Duopmostuollu álu sádde duomu boasttain áššeoasálaččaide.

Buhtadus áššeoasálaččaide ja vihtaniidda

Áššeoamasteaddji, vihtanat ja vánhemat nuorra áššáskuhtton olbmuide geat leat gohčohallon diggeriektái sáhttet oažžut buhtadusa earret iežá golgangoluid ovddas. Vihtanat ja iežát geat leat gohčohallon sivahallon olbmo gáibádusain galget sus oažžut buhtadusa. Iežáid buhtada stáhta. Almmolaš bealušteaddji oažžu mávssu stáhtas barggu ovddas. Áššáskuhtton olmmoš sáhttá šaddat máksit ruovttoluotta stáhtii visot dahje osiid das maid stáhta lea ovdamearkka dihte máksán almmolaš bealušteaddji ovddas. Sivahallon olbmot geat áššehuvvojit sáhttet stáhtas oažžut buhtadusa muhtin goluid ovddas.

Diggeriekti sáhttá mieđihit áššáskuhtton olbmui buhtadusa mátkkošteami ovddas gearretdollui. Buhtadusoažžun lea čadnon áššáskuhtton olbmo sisabohtui ja opmodahkii.

Geavatlaš diehtu gearretdoalu dihte

Diggeriekti geahččala ráđđehallamiid ovddidit nuláhkái ahte ii oktage dárbbaš vuordit badjelmeari. Goittot ii sáhte garvit vuordimiid ollásit ja maŋideamit leat duolluid dalluid.

Dat gávdno skájanrusttet maid duopmárat gevtet dallego gohččut áššeoasálaččaid ja vihtaniid riektelatnjii. Ovdal ráđđehallama ožžot áššeoasálaččat ja vihtanat vuordit vuordinlanjain dahje manahagas riektelanja olggobealde. Sáhttá maid dávjá ordnet nuláhkái ahte beassá vuordit oktonaslanjas. Dat leat viessohoaidit/ortnetvávttat geat leat veahkkin dasa.
Son gii ii gula bures riektelanjas sáhttá dan dieđihit sátnejođiheaddjái ja de oažžut veahki guldalanbiergasiin vai buorebut gullá lanjas.




Senast ändrad: 2009-11-27